Kes on notar?
Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar on füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja. Ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel. Notar nimetatakse ametisse eluaegselt. Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. Notari tööpiirkonnaks on maakond, millise piirkonna notariks on justiitsminister ta nimetanud. Kõik notarid on Eesti Vabariigi Notarite Koja liikmed ning järelevalvet notari tegevuse üle teostab nii Notarite Koda kui Justiitsministeerium.
Notarite põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Tõestamise eesmärgiks on tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus ning hoida seeläbi ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi.
Lisaks tõestamis-ja kinnitamistoimingutele on nüüdseks notaril võimalik osutada ka ametiteenuseid (näiteks tsiviilõigusalane õigusnõustamine väljaspool tõestamistoiminguid, enampakkumiste läbiviimine, avalduste ja teadete edastamine), mille puhul on notaril valikuvabadus, kas üldse ja millises mahus neid klientidele pakkuda. Samuti toimub ametiteenuste eest tasumine vastavalt notari ja kliendi kokkuleppele, erinevalt tõestamis- ja kinnitamistoimingutest, mille puhul seadusest erinevad kokkulepped ei ole lubatud.
Lisainfo notari poolt pakutavate teenuste iseloomu kohta Notarite Koja kodulehel www.notar.ee
NOTARI AMETIPIDAMISE PÕHIMÕTTED
Sõltumatus
Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt, mis tähendab, et notar tõlgendab ning kohaldab seadust iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustuslikke juhendeid.
Erapooletus
Notar on erapooletu nii ametitoimingu vahetute osaliste kui ka isikute suhtes, kelle õigusi ja huvisid toiming puudutab. Notar tagab, et toimingu tegemisel ei oleks kahjustatud kogenematu ja asjatundmatu osaleja huvid. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu.
Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus. Notar peab erapooletuna silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata.
Usaldatavus
Notar on usaldatav kõigi isikute suhtes, kelle õigusi ja huve tema ametitoimingud puudutavad.
Saladuse hoidmine
Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot notariaaltoimingu kohta annab notar ainult selles osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele.
Isiklik vastutus
Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest isiklikult. Kõigil notaritel on kohustuslik ametikindlustus.
Tõestamine on notari peamine ametitoiming, mille tulemusena valmib notariaalakt. Notariaalakti originaali säilitatakse notaribüroos. Tehinguosalisele väljastatakse algärakiri, mis asendab õigustoimingutes originaali. Tõestamise puhul kontrollib notar tehinguosaliste isikusamasust, teo- ja otsusevõimet, käsutusõigust ning esindusõigust ning muid tõestamisseadusega ning notariaadimäärustikuga ette nähtud asjaolusid.
Allkirja notariaalsel kinnitamisel kinnitab notar tehingu allkirjastaja isikusamasust, mitte muid asjaolusid. Ärakirja (koopia) kinnitamisel ei kontrolli notar dokumendi sisu vaid kinnitab üksnes selle vastavust originaalile. Notar võib kinnitada ka muid lihtsaid asjaolusid (näiteks isiku elusolekut, dokumendi esitamise aega jms) Notarile esitatud või notaribüroos koostatud dokumendile tehakse notariaalmärge ning ärakirju nendest notaribüroos ei säilitata.
NOTARI ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID TEHINGUTE TÕESTAMISEL
Nõustamiskohustus
Notar selgitab välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud. Kui õiguslikud eesmärgid on välja selgitatud, nõustab notar tehingu osalisi tehingu tegemise erinevate võimaluste kohta ning selgitab, millised on ühe või teise lahenduse eelised või puudused, milline lahenduskäik on antud juhtumil kõige õigem, kindlam ja otstarbekam.
Seejuures hoolitseb notar selle eest, et eksimused oleks välistatud, kahtlused hajutatud, ning et tehinguga ei kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Notar sõnastab tehingu osaliste tahteavaldusi ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades et need oleks selged ja üheselt arusaadavad.
Hoiatamisfunktsioon
Notar aitab selgitamisega ära hoida järelemõtlematuid samme olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel, samuti väheste õigusteadmistega isikute õiguste ja hüvede kahjustamist.
Uurimisfunktsioon
Tõestatava tehingu kehtivuse tagamiseks järgib notar toimingu tegemise nõudeid. Notari esmasteks ülesanneteks on isikusamasuse, teo- ja otsusevõime, perekonnaseisu ning esindusõiguse tuvastamine.
Esindusfunktsioon
Notar võib tehinguosalisi esindada avalikes registrites, edastades registritele lõpuleviidud ametitoimingutega seotud dokumente.
NOTARI TASU
Notari tasu on kehtestatud notari tasu seadusega. Notaril on õigus võtta tasu ainult notari tasu seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade muutmiseks. Tehingute tõestamisel on notari tasu arvutamise aluseks selle tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus.
NOTARIAALAKTI tõlkimine VAJADUSEL
Notariaalakt koostatakse eesti keeles. Tehinguosaliste soovil võib notar koostada notariaalakti muus keeles, kui ta valdab seda keelt piisavalt. Kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles, tuleb notariaalakt osalejale tõlkida. Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Kui notar ei tõlgi ise, kaasatakse osaleja või notari valitud tõlk.
Vastavalt keeleseadusele jäävad tõlgi kasutamisega seotud kulud tõlget vajanud osaleja kanda. |
